Aarne Viisimaa - Lapsepolve Kodu текст песни

Seal, kus rukkivali lagendikul heljub.
Korge kuusik kohab maenolvakul,
Vaike majakene maantee aares seisab -
Lapsepolve-kodu oli seal kord mul.

Palju paikest oli seal ja palju lilli,
Roomsalt mangisin ma lehis puude all.
Kaunis malestus, mis mul neist paevist jaanud
Seisab kustumata hinges sugaval.

Nuud ma vanaks jaand ja malestusis elan.
Noorpolve unistusteriigis veel.
Mis kord lapsemeeli avatelles taitis,
Seisab vanalt selgest vaimusilma ees.

Kodus oli koik, mis ihaldasin iial,
Ehk kull hiljem moistsin seda hinnata;
Sealt mu vanemad mind saatsid eluteele
Nuud nad murumulda pandud puhkama.

Ja mu neiu, kelle sarnast teist ei ole -
Minu noorepolve paike oli ta.
Nuud ta uinub vaikselt kulmas hauakunkas,
Mina randan ilmas umber uksinda!

Tahan koju jouda, votan reisikepi,
Kuid mu onnemaa on kaduv pettepilt;
Kaugel koigest, mis mul armas, laen ma hauda.
Pole onne leidnud ilmas kusagilt.

Kaugel voorsil olles kannavad mind motted
Jalle kalli kodu poole tagasi.
Ehk kull palju pikki aastaid mooda lainud -
Lapse-kodu ei kao meelest iialgi!