Untsakad - Paul Randmaa Metsavendade Salga HvE¬?mn текст песни

On palju aega lAEA¤ind,
kui olin vaba ma
nAEA?AEA?d metsavennana pean elama.
Ei see mind kurvaks tee,
et mAEA¶AEA¶dust kevade
ja elulAEAµbudest pean loobuma.
On vaikne AEAµhtutund,
kAEAµik teised nAEA¤evad und,
me AEA?mber hulgume, meil vabadus.
Siis sa mu neiuke
vaid kuulud minule
ja tulevikule me mAEAµtleme.
Aus, AEAµige eestlane,
sa mAEAµtle sellele,

kus kallis kodumaa ja vabadus.
Ja hoidku iga noor
kAEAµrgel me trikoloor
ja kalevite maa sa vabaks saa.
Kui peaksin langema
su eest mu isamaa,
kas ausas vAEAµitluses vAEAµi relvata.
Siis teadke sAEAµbrad kAEAµik,
mu hinge viimne hAEAµik,
te kAEA¤tte tasuge mu elu eest.
On vaikne hommikul
ja idast puhub tuul,
mets tasa kohiseb, ta kutsub meid.
Kui aga eestlane
loond riigi endale
siis metsast vAEA¤lja tulla tahame.